EKP valmis lisasüstiks

Euroopa börside esimene reaktsioon oli ligi 1% suurune tõus, euro nõrgenes aga USA dollari suhtes kahe aasta madalaimale 1,2396 dollari tasemele.

„Eriarvamusel olemine on täiesti normaalne,“ tõrjus Draghi pärast keskpanga otsust jätta baasintressimäärad muutmata kujul rekordmadalale tasemele.

Kummutamaks agentuuri Reuters õhutatud kuuldusi suurtest lahkarvamustest, viitas Draghi, et nii täiendavate erakorraliste meetmete käiku laskmine, kui selleks vajadus peaks tekkima, kui ka keskpanga bilansi suurendamine, on kirjas nõupidamise järel üllitatud ühisdokumendis. Sellele on alla kirjutanud kõigi liikmesriikide keskpankade juhid.

Esmakordselt on selles dokumendis kirjas ka see, et kõigi käiku lastud erakorraliste meetmete tulemusel paisub Euroopa Keskpanga bilanss oodatavalt 2012. a alguse tasemele. Draghi täpsustas, et mõeldud on 2012. aasta märtsi, mil keskpank oli juba turule toonud oma esimesed erakorralised likviidsuslaenud euroala pankadele. Laias laastus tähendaks see keskpanga bilansi kasvu ca triljoni euro võrra praeguselt tasemelt.

Võimalike täiendavate meetmete käikulaskmiseks on Euroopa Keskpangas ja Euroopa Komisjoni masinavärgis moodustatud juba töögrupid, kes need tehniliselt ette valmistavad, ütles Draghi.

Samas on keskpank väga värskelt oma erakorraliste instrumentide arsenali laiendanud, mistõttu on tõenäoline, et esmalt antakse neile mõjumiseks aega.

Nende hulgas on nii rekordmadalad baasintressimäärad kui ka uued likviidsuslaenud kommertspankadele, mis püüavad seekord paremini leevendada eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete laenupõuda. Samuti uus kaetud võlakirjade tugiostuprogramm ning peagi käivituv varaga tagatud võlakirjade tugiostuprogramm. Pikemas perspektiivis võib see aidata Euroopas elavdada võlakirjaturu arengut, mis pakuks alternatiivi praegusele suurele sõltuvusele pangalaenudest.

Samas möönis Draghi, et värsked majandusnäitajad on pigem viidanud majandusaktiivsuse raugemisele. See kajastub ka värsketes prognoosides – Euroopa Komisjon kärpis sel nädalal nii euroala majanduskasvu kui inflatsiooniprognoosi. Eriti murettekitav on, et suured kärped tulid kolme suure – Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia arvelt. Ka geopoliitilised pinged õõnestavad investeerimisjulgust. Vähem oluline pole Draghi sõnul struktuursete reformide takerdumine, mis parandaksid ettevõtluskliimat.

Sisemine vastasseis

Rääkides võimalikust suuremahulisest võlakirjade tugiostuprogrammist USA või Suurbritannia keskpanga eeskujul, ütles Draghi, et riikide lähtepositsioonid taoliseks operatsiooniks ei ole nii sarnased, et sarnaseid tulemusi eeldada. Samuti on tõenäoline, et praegu taolist operatsiooni käivitades ei oleks efekt enam niisama suur kui mõned aastad tagasi, mil võlakirjade hinnad olid madalamad ja tootlused kõrgemad.

Sama väidet on Äripäevale esitanud Eesti Panga president Ardo Hansson, kes Reutersi väiteil pigem ei toeta Euroopa Keskpanga poolt lisastiimuli käikulaskmist. Eriti terav vastasseis olevat Draghil Saksamaa keskpanga juhi Jens Weidmanniga. Lisaks ärritavat liikmesriikide keskpankade juhte Draghi liialt salatsev ja iseteadlik juhtimisstiil, mis vähe teiste arvamusi respekteerib.

Reuters avaldas kahtlust, kas taolised erimeelsused Euroopa Keskpanga nõukogus mitte Draghi käsi ei seo, kui majandusolukorra halvenemine siiski keskpanga jõulisemat sekkumist eeldab. Nagu öeldud, Draghi püüdis sellest mitte liiga suurt numbrit teha ja viitas keskpanga juhtide ühisele ja üksmeelsele avaldusele.

Draghi viitas õrnadele positiivsetele märkidele keskpanga viimases laenuturu ülevaates, kust on näha, et pankade laenutingimused on pigem leevenema hakanud ning ka nõudlus laenude järele ettevaatlikult kasvamas.

Täiendavat stiimulit on keskpank valmis kaaluma siis, kui on näha, et senistest meetmetest ei piisa või kui inflatsiooniootused oluliselt halvenevad, ütles Draghi. Järjest olulisemat mõju hakkab edaspidi avaldama ka see, et maailma suurimad keskpangad on oma stiimulmeetmetega erinevas taktis. USA keskpank vaeb juba rahapoliitika karmistamist. Ent Euroopa Keskpank pole immuunne ka rea teiste keskpankade rahapoliitika lõdvendamisele, olgu tegemist Jaapani või ka näiteks Rootsi keskpangaga.